Päris täpset aastat ei julgegi täna siin enam pakkuda, aga sinna 2000 kanti see võiks jääda. Interneti püsiühendus erinevates ettevõtetes ja organisatsioonides oli juba suhteliselt kättesaadav, aga koduinternetist teadsid ilmselt väga vähesed, kes ilmselt pidid olema ka sellisel juhul rahaliselt väga heal järjel. Elasin tol ajal Tartus FI (täna Ränilinna linnaosa) paneelmajade linnaosas ja võin pea täie kindlusega väita, et üheski paneelikas ei olnud ühtegi korterit, kellel oleks olnud interneti püsiühendus. Ilmselt oli igas vähemalt 60ne korteriga majas ainult 5-6 arvutiomanikku, kui niigi palju.
Igatahes mina elasin ühes korterelamus ja naabripois siis kõrval asuvas paneelikas, ning mingil hetkel tabas meid arusaam, et see internet on ikka väga hea asi ja see võiks ka kodus täitsa olemas olla. Peale väiksemahulist uurimistööd selgus, et sel hetkel ainsaks variandiks internetiga ühenduda oli tänagi tegutseva AS Kernel'i poolt pakutav raadiolink, kiirusega 256Kb. Teenuse maksumus oleks hakanud olema umbes pool sel ajal Eesti keskmist kuupalka ja esialgne paigaldus ja liitumine umbes kolm kuupalka. Oookeiii, seda me endale lubada ei saa või äkki saame, kui võtaks veel kedagi punti. Mõeldud tehtud ja järgmise päeva õhtuks oli mõlema meie maja ning lisaks veel kolme lähima kortermaja trepikodade ustel ilus ja suur paberil trükitud teade, et pakume interneti püsiühendust, huvilistel paluks helistada. Esialgseid huvilisi tuli kokku koos meiega 13. Tegime umbkaudsed arvutused siis kogu liitumiste ja seadmete ja kaablite jaoks, ning jagasime 10ga, selline saaks siis esmane liitumistasu ja igakuine makse tuleks siis see sama Eesti keskmine pool kuu palka jagatud 10ga. 10ga seepärast, et mingi kasu pidi ju ka meile tulema, ehk siis meie saaksime neti tasuta. Rääkisime iga huvilisega, ka eraldi isiklikult, et oleme lihtsalt kaks naabripoissi ja hind on just selline nagu on ning see on otseses sõltuvuses huviliste arvust.
Meile endilegi natuke ootamatult kõigile need summad sobisid ja hakkasime siis vaikselt raha küsima, et asjaga edasi minna. Esimeseks asjaks muidugi tule kohe väike ootamatus - enamus soovijaid tahtsid siiski enne maksmist mingit lepingut. Seda meil muidugi ei olnud ja kirjutasime siis ise poolenisti peast ja poolenisti mingite muude lepingute põhjal selle mustandi valmis. Üks inimene loobus seda lepingut nähes, aga 10 huvilisele (peale meie siis) jäi huvi alles, ning saime oma rahad kätte. Andsime siis Kernelile teada, et hakaku aga paigaldama (raadiolingi seade ja antenn said naabripoisi korterisse) ning ise sammusime kastidega CAT-5 kaablit ja pesunööri ostma. Pesunööri sai kahe maja vahele väga tugevalt pingule tõmmata ja selle külge siduda kaabli. Kaabel üksinda oleks ilmselt esimese suurema tuulega katkenud.
Paigaldasime muidugi kogu võrgu ise, ilm et meil oleks eelnevalt mingit kogemust olnud. Loomulikult ei olnud meil ka mingit projekti või üldse midagi. Aga tol ajal võisid veel kõik omi juhtmeid ja kaableid suuresti niimoodi vedada nagu heaks arvaasid. Kusjuures paigaldus ise oligi kogu projekti kõige suurem väljakutse, aga seda hoopis veidral põhjusel. Nimelt esimene väga suur probleem oli paaris majas, et ei saa katusele. Luuk on aga lukus. Ja majavanem või esimees lihtsalt keeldub puhtalt ilma igasuguse põhjenduseta, kui siis ainult mingist kadedusest, võtit andmast. Täpselt sama juhtus ka trepikojas sees, kus kaabel oli vaja vedada katuselt läbi siis igas trepikojas oleva elektri süsteemi/juhtmete püstaku õige korterini. Küll uuriti, et mida me ikka teeme ja misasi see internet on. Ja ilmselt põleb nüüd kogu maja suure leegiga maha. Teine suur väljakutse oli kaabli läbi ajamine nendest kaablite jaoks loodud kanalitest korruste vahel ja ka elektri kilbist tuppa saamisega (igal korteril oli olemas kanal antenni kaabli jaoks). Aga selleks leidsime mingi hästi tugeva ja praktiliselt paindumatu, aga väikese läbimõõduga kaabli, millega siis sisuliselt 'raiusime' need augud lahti. Lõpuks oli kaablid veetud, maja siseselt jagasid neti laiali HUB'd (switchid olid siis veel palju kallimad ja alles hakkasid turule tulema) ning kuna selliseid riistvaralisi routereid ka väga veel ei olnud, siis välivõrgu ja sisevõrgu vahele läks RedHat linuxiga PC. Vool sisse ja neti nautima? Veel mitte kohe.
Esimene probleem, ei oska Linuxit confida, kõik need routimised ja DNS serverid - täiesti tühi maa. Õnneks oli serveri kõrval juba internet olemas ja ühe meie kliendi abiga sai see osa korda.
Teine probleem, pooltel juba on net, paljudel siiski veel mitte. Mis te arvate, mis probleemiks oli? Nimelt on pikemal keerupaari kaablil tõepoolest oluline ka paaride järjekord (eriti see 3-6), mitte lihtsalt, et mõlemas otsas oleks värvid ühtemoodi. Uued otsad ja bingo - meie internet toimib. Ja toimiski. Rahad laekusid, ise saime tasuta ja tegelikult jäi ka natuke üle, igaks juhuks, kui midagi katki läheb. Ja ma väidan, et Tartus me sellise kortermaja koduinterneti pakkujana olime absoluutselt esimesed.
Natuke veel, et kuidas toimis - suures pildis täiesti Ok. Igasugused jutud äikesest ja staatilisest elektrist ei pidanud suuresti paika. Jah ühe korra tõesti meil äike tegi pahandust ja pidime HUB'd välja vahetama aga kõige suurem probleem oli tegelikult selles, et need HUB'd (hiljem switchid) kippusid lihtsalt 'lolliks minema'. Korra vool välja ja tagasi, ning kõik toimis jälle. ainult et sellele voolule ligi pääsemiseks oli vaja jälle trepikoja viimasel korrusel asuv see juhtmete kilp lahti võtta. Maru tüütu.
Aastake hiljem tuli meile ka Telialt (Elion tol ajal?) pakkumine, et pakume korterisse 2Mb kiirusega ADSL ühendust ja seda odavamalt kui oli meie senine raadiolink. Muidugi vahetasime välja ja neti kiirus kasvas tegelikult isegi pea 10 korda. Seda kiirust sai tänu ADSL arengule siis iga aasta tõsta, hind jäi seejuures samaks. Esimesel aastal lahkus paar inimest ja 5 tuli juurde. Saime natuke hinda odavamaks ja reedeti endale tasuta õlut. Lisasime süsteemi veel ühe serveri, kuhu kõik said oma filme ja muusikat laadida, et netikoormust vähendada. Kui kellegi Napster meie mängimist segama hakkas (ping läks liiga suureks), siis tegime ühe reseti ja kõik Napsteri ühendused olid maas. Toimis meie süsteem kokku umbkaudu 4 aastat. Selleks ajaks oli ADSL kõigile juba täiesti vastuvõetava hinnaga kätte saadav ja meie võrk kaotas lihtsalt mõtte, ning umbes samal hetkel oli Eestis ka esimese kinnisvara buumi tipp, ning me mõlemad kolisime pea samaaegselt ka oma korteritest ära. Viimased kaablijupid koristati ära alles mõned aastat tagasi, kortermaja täieliku renoveerimise käigus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar