Minu neli säravat arvutimälestust.

Esmalt pean tõe huvides mainima, et kogu järgnev kirjutis saab kirjutatud puhtalt minu mälus säilinud infot aluseks võttes, mis tähendab, et kõik aasta arvud ja muud numbrid/tähised ei pruugi olla päris täpsed, aga usun, et annate mulle andeks, kui 10 aastase poisi mälestused pea 40 aastat hiljem mõningaid vigu sisaldavad.

Teiseks, jah ma tean, et ma olen juba hilis-teismelise ikka jõudnud, ei ole vaja seda mulle eraldi meelde tuletada.

Minu kokkupuuted arvutite ja IT tehnikaga said alguse minu üsna varases nooruses. Seda täiesti 100% tänu minu isale, kes kunagi võttis vaevaks ning asus õppima ja ka lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli elektri inseneeri erialal, mis järel ta asus või suunati tööle Tartusse, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Spetsiaalsesse Konstrueerimisbüroosse (lühend TA SKB). Tema täpset töö sisu ma ei teagi, aga mingeid lasereid nad seal minumeelest tegid. Mis siit siis minu jaoks oli oluline, et sellistel pool salajstel asutustel tol ajal ilmselt suuri eelarve probleeme ei olnud ning seetõttu lisandus nende inventaari ka sel ajahetkel suhteliselt parimat saadaolevat riistvara, ehk siis arvuteid. Minu mälestustes aga nendega vähemalt esialgu nagu midagi suurt korda ei saadetud ja väga suure aja seisid need niisama, ehk siis sageli oli võimalus juba sellisel peale-lõunasel (töö) ajal asuda neid kasutama - minu puhul kindlasti mitte sihtotstarbelistel eesmärkidel. 

1. Mälestus

Paberlindiga HDD.
Pilt Billie Grace Ward from New York, USA

Kõige varasem mälestus arvuti taga istumisest on tõenäoliselt aastast 1986-87. Ma ei tea mis margi või mudeli või tüübiga tegu oli, aga igatahes oli see sama suur kui üks korralik tervet seina täitev sektsiooni kapp, mis oli täis umbes selliseid poole meetrise läbimõõdu ja 7-8 cm laiusega paberi rullide kassette, millesse siis vastavad seadmed pisikesi augukesi torkasid ja neid sealt hiljem ka lugeda oskasid. Selle 'kapi' külge ühendati siis eraldi terminal oma must-rohelise ekraaniga. Mingil hetkel keegi vahetas neid paberirulle ja trükis seal terminali taga midagi oma pool tundi ning ekraanile ilmus Tetrise mäng. 

Tetris must-rohelisel ekraanil
Pilt Alexey Pajitnov - tetrisconcept.net

Mul lubati ka mõni minut mängida, mille üle ma olin ääretult uhke ning uhkustasin selle olümpiavõidu lähedase saavutusega kõikide oma sõprade ees, ka veel mitu kuud hiljem.

2. Mälestus

Leisure Suit Larry
pilt lehelt gamesnostalgia.com

Aasta-kaks hiljem ilmus isa tööruumides ühele lauale selline arvuti nagu Искра 1030. Tegemist oli siis tegelikult juba täiesti PC tüüpi arvutiga, mille südameks Inteli 086 protsessor. Eredalt on meeles ka see, et see aparaat oli suuteline värvilist pilti näitama, seda küll maksimaalselt 16 värviga (CGA graafika adapter), aga võrreldes ühevärviliste ekraanidega oli see samaväärne kogemusega, mida kogeb üks inimene nähes säravat vikerkaart laotumas üle ühtlaselt halli taeva. Selle aparaadi teeb minu jaoks eriliseks see, et tõenäoliselt ei ole ma kunagi hiljem suutnud niipalju aega surnuks lüüa mingeid täiesti mõttetuid 'väikeseid' arvutimänge mängides, kui ma seda tegin just selle arvuti taga. Tegelikut oli see masin muidugi suuteline ka palju põnevamat meelelahutust käitama, nagu näiteks Leisure Suit Larry, aga see eeldas head inglise keele oskust, mida mul sel ajal veel nii väga ei olnud (no tegelikult oskasin hellou häälida) ja mängu sisu ei olnud ka 'päris eakohane' (tegu oli tugevalt 18+ mänguga). Ma siiski sain aegajalt natuke kõrvalt vaadata, kuidas suured onud seda mängisid :) 

3. Mälestus

Kusagil seal 89-90 kandis tekkis ühele lauale Osborne poolt kokku pandud Intel 386 protsessoriga laua-arvuti. Kuigi see oli oluliselt kiirem ja võimsam kui kõik eelnevad kokku ning lisaks oli see ka 'välismaa oma', siis minu mälestustes on see arvuti hoopis teisel põhjusel. Kuna tegemist oli juba täiesti tänapäevase ja tõsiselt võetava masinaga, siis seda rakendati ka päris suures mahus erinevate töiste tegemiste jaoks, mis tähendas, et selle taha enam päris igal hetkel istuda ei saanud. Siiski, nimelt mitte kaua aega peale selle lauale ilmumist, mul selline võimalus ikkagi avanes ja mul oli vaja, ma ei tea mis põhjusel, üks floppy disk ära formattida. Ma päris ise seda varem teinud ei olnud, aga kuna olin mitu korda kõrvalt näinud, siis kirjutasin julgelt käsureale ilusti käsu format (ilma ühegi argumendita), mis edukalt käivitus ja hakkas tervet rida küsimusi esitama. Mulle ei meenunud, eelnevalt seda tegevust kõrvalt nähes, et seal oleks keegi midagi tohutult sisestanud, seepärast vajutasin lihtsalt Enter klahvi senikaua, kui format lõpuks reaalselt ketast formattima hakkas. Peale tegevuse lõppemist käsurea käsud enam ei toiminud ja peale restarti arvuti millegipärast ei käivitunud. Ka kohale kutsutud spetsialisitid ei suutnud nii mõnegi inimese nädalate jagu tehtud töid taastada. Sellega sai minu arvuti kasutamise võimalus natukeseks ajaks läbi, nagu sai ka läbi ENSV ja selles eksisteerinud Teaduste Akadeemia Spetsiaalne Konstrueerimisbüroo.

4. Mälestus

ATI Rage Fury Maxx
Pilt lehelt TomsHardware

Minu esimene isiklik arvuti. Kätte jõudsid 90'dad. TA SKB ruumides alustas tööd Tartu Teaduspark. Paljud varasemalt üksteiste töökaaslasteks olnud inimesed kas lõid enda ettevõtted või asusid mõnda selissesse tööle, aga vähemalt üks normaalne PC tüüpi arvuti oli pea igas ettevõttes kasutusel. Teaduspargis loodi arvutiklass, minu isa asus tööle ettevõttes MediSoft, nii mitmegi sõbra vanemate töö juures oli arvuti olemas, siis minu jaoks tähendas see praktiliselt piiramatuid võimalusi arvuti kasutamiseks, millest omakorda tulenes, et isiklikuks arvutiks puudus igasugune vajadus, liiatigi olid need ikkagi veel päris kallid. Mitte vähem olulist rolli ei mänginud ka see, et minu vanus jõudis sinnamaale, kus arvutid kippusid olema päris viimased asjad, millele oma vabal ajal mõelda. Mulle absoluutselt ei meenu, mis raha eest, aga oma esimese arvuti ostsin ma pakun, et aastal 2000.  Tegemist oli Intel Celeron (433) protsessoril baseeruva PCga. Muus osas suhteliselt tavaline arvuti, aga eriliseks tegi selle sellele lisatud video kaart ATI Rage Fury Maxx. Oli see vast ikka üks 'üle küla pill'. Päris pikka aega käisid sõbrad erinevatest Tartu nurkadest külas FPS'i (Frames per second - kaadrit sekundis) ning 3D Mark jõudlusteste imetlemas. Paraku, nagu tehnikaga ikka kipub olema, arenes kogu see IT maailm niivõrd kiiresti ja PCd said paljudele kergesti kättesaadavaks, ning mingil hetkel oli see arvuti eelkõige moraalselt niivõrd vananenud, et rändas otse jäätmejaama. Aga see videokaart peaks mul kusagil maal, kõige mittevajaliku hunnikus, siiani alles olema.