Mõtlesin siin, et mis siis on tänu internetile maailmast ära kadunud ja esimesena tuleb ikka pähe füüsilised kirjad, faxid jms. suhtlusega seotud asjad. Kuigi isiklikult margi ja ümbrikuga kirju saadan ma igal aastal jõulupühade ajal endiselt.
Ma hoopis kirjutaks siin paarist tegevusest, mille sisu on jäänud praktiliselt identseks tänasega, aga protsess ise võib tunduda mõnele nooremale lugejale uskumatuna.
Panga ülekanne liilustrahvi maksmiseks (kogu see protsess).
Kui mina 90'ndate keskel oma load kätte sain, siis mõne natuke suurema rikkumise korral käis asi nii: Esmalt võeti sult alati ära füüsilised load (aga need olid ainus võimalus oma juhtimisõigust tõestada, mingit mobiilset interneti ju ei olnud veel) ja väljastati ajutine paber, et sul on juhtimisõigus siiski olemas. Seejärel tuli minna füüsiliselt liikluspolitsei peahoonesse kohale, istuda ära reeglina vähemalt mõne tunnine järjekord ning seejärel vestelda oma rikkumise üle näost näkku mõne kõrgemal auastmel oleva politseinikuga (tänaval kohapeal otsuseid ei tehtud ja kui see ka vahel õnnestus, siis kohapeal maksmine ei läinud kindlast riigikassasse). Kui sa ei olnud just mingi väga suure jamaga hakkama saanud, siis reeglina said eelneva vestluse lõpptulemusena teada summa, mille võrra tuli rahakotti kergendada, et oma päris load tagasi saada. Raha olemasolul jalutasid lähimasse panka, võtsid laualt maksekorralduse blanketi, täitsid ära eelnevalt mainitud summaga ning vabanenud pangatöötaja juures lasid korraldusele märgitud summaga ülekande ära teostada. Teller pani sinu korralduse oma printerisse, trükkis sinna peale kuupäeva ja hunniku numbreid ning rebis siis maksekorraldusel oleva panga märkuste osa sealt küljest ära ja andis sulle tagasi. (Kui mingil põhjusel täna ülekannet internetipangas teha ei saa, siis peaks see maksekorraldus ja seonduv ka täna täpselt samamoodi toimima) Selle 'kontsuga' läksid siis tagasi politseimajja, seisid taaskord järjekorras, lõpuks said selle esitada vajalikule inimesele misjärel viimaks tema tagastas sulle load. Kui vedas, siis said ühe tööpäevaga oma trahvi makstud.
Mitte, et ma ise sellest midagi teaks ;), aga sõbra õe-poja pruudi isa olla kuulnud, et kui sul oli endal võimalus kasutada printerit (eriti hästi olevat töötanud epson matrix printer, just selline nagu mul kasutada oleks olnud), siis võisid sa ka ise sinna maksekorraldusele mingid suvalised, aga panga poolt trükitud numbritega samamoodi välja nägevad numbrid printida ja sellega ilusti tagasi politseisse minna. Ehk siis tegelikult ka niipidi ei suutnud keegi kontrollida, kas ka tegelikult midagi riigile laekus.
Ma ei ole üle 10ne aasta ühtegi liikus trahvi saanud, seega võimalik, et ma mingis osas nüüd eksin, aga täna ei pea sul olema füüsilisi lube kaasas ja otsuse ning summa (vähemalt väiksemate rikkumiste korral) peaksid ka kohe kohapeal teada saama ja ma ole aru saanud, et saad ka kohe ära maksta. Aga muus mõttes ei ole midagi muutnud- rikud, saad otsuse, saad teada summa, maksad ära, jätkad liiklemist.
Füüsiline video laenutus ja videotoad.
![]() |
Kunagine Tartu populaarseim videokino Thalia Pilt pärit vanast kv.ee kuulutusest. |
Jah kunagi oli päris palju selliseid 'putkasid' kust said omale riiulist valida VHS kasseti ja siis seda laenutada tavaliselt 24 tunni pikkuste perioodidena. Lisaks olid ka videotoad. Need olid pimedad ruumid tavaliselt kusagil keldri korrusel, milles oli siis telekas ja olenevalt toa suurest ja hinnast enamvähem mugavad toolid või siis uhke(d) diivan(id). Valisid letist välja filmi ja toa, ning kusagil tagaruumis pandi õigesse tuppa sinu valitud film mängima (ise kerida ega pausi panne jms ei saanud). Need filmid olid muidugi reeglina koopiate koopiad ja mõnes hämaramas stseenis ei pruukinud kuidagi aru saada, millist liiki tegevus seal parasjagu toimus. Vaatamata kõigele olime me paari sõbraga mingil ajaperioodil ühe sellise koha 'kuldkliendid', kes vähemalt paar korda kuus omale hunniku head ja paremat närimiseks kaasa ostsid ning siis minimaalselt kolm filmi järjest ühes sellises videotoas ära vaatasid.
Tänaseks on minu teada küll kõik sellised videotoad ja laenutused oma uksed kinni pannud, aga filme saad endiselt laenutada/vaadata internetist ja video toa asemel on selleks lihtsalt sinu enda elutuba. Selles, et koos sõpradega kolm filmi järjest ära vaadata ning samal ajal head ja paremat kõrvale süüa-juua, selles tegelikult ei ole mitte midagi muutunud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar