Kas mingi tehnoloogia saab olla iseenesest (a priori) eetiline või ebaeetiline?

 

Pilt lehelt: https://techcrunch.com/

Kui mõelda ükskõik millisele tehnoloogiale enne selle kasutamist, siis võiks pealkirjas kõlanud küsimuse samastada küsimusega, kas keegi (mõni inimene) on juba sündides hea või halb? Kipub kalduma pigem filosoofia valdkonda. Samas on siiski tegu väga praktilise ja päevakohase küsimusega ,eriti kui mõelda, kuidas tehisintellekt, geneetiline muundamine või andmete kogumine on muutmas meie igapäevaelu. Kas näiteks droon või igasugused geenmuundamised võiks juba enne käiku laskmist olla eetilised või mitte?

Minu arvates ei saa ükski tehnoloogia olla a priori eetiline ega ebaeetiline. Tehnoloogia on tööriist – nagu haamer, mis võib lüüa naela seina või purustada kellegi kolju. Küsimus pole ju mitte haamris endas, vaid käes, mis seda hoiab.

Iga tehnoloogia sünnib inimeste ideedest ja vajadustest. Näiteks internet mis algselt oli pelgalt projekt, mille abil teadlased said infot vahetada, kuid millest tänaseks on saanud vabaduse ja kontrolli sümbol. Ühest küljest toob see kokku inimesi üle kogu maailma, teisalt aga võimaldab jälgimist, manipuleerimist ja väärinfo levikut. Sama tehnoloogia, kaks väga erinevat kasutusviisi. Näiteks see sama palju jutuks olnud andmetöötlus – kas see, et andmeid kogutakse, on juba iseenesest ebaeetiline? Või muutub see ebaeetiliseks alles siis, kui neid kasutatakse meie tahte vastaselt või lihtsalt mingite soovimatute ja häirivate tegevuste abistamiseks (näiteks reklaam).

Tehnoloogia eetilisus või ebaeetilisus avaldub minu arvates alati selle kasutusviisis ja kontekstis. Kas tegu on läbipaistva ja vabatahtliku kasutusega? Kas kasutaja saab aru, kuhu ta 'I agree' vajutab? Keda see tehnoloogia aitab, keda kahjustab? Need küsimused määravad, kas mingi tehnoloogia on eetiline või mitte, aga need küsimused ei ole tehnoloogia põhised, vaid meie enda otsuste kohta.

Ei, ükski tehnoloogia ei saa olla iseenesest eetiline ega ebaeetiline. Meie ise loome sellele tähenduse. Tehnoloogia on meie endi väärtuste peegliks, see näitab, kuidas ja mida me otsustame sellega teha.